Esinejad

Ivo Palu on kirglik õppejõud, kes annab Tallinna Tehnikaülikoolis elektroenergeetika tudengitele esimesi teadmiseid elektrist ja energeetikast. Olles ise leidnud tee akadeemiasse juhusliku tööpakkumise kaudu, tahab ta noortele näidata, mida kõike on võimalik ülikoolis õige erialaga saavutada. Ivo esineb mõlemal festivalil pealaval ettekandega „Juhtidel on visioon. Meil on 200 inseneri“.

Enersense tagab homse ühiskonna olulised vajadused nii energia edastamise ja tootmise, tööstusliku energiapöörde ning telekommunikatsiooni valdkondades. Edi on 16 aastat Enersense’is töötanud ja on eeskujulik näide sellest, kuidas inseneeria ei ole vaid meestele, sest on ka palju naisjuhte. Oma ettekandes „Disain, mis kannab elektrit” räägib Edi oma kogemusest elektrivaldkonnas.

Jüri-Mikk on olümpialane, Harvardi ülikooli vilistlane, Tallinna Reaalkooli füüsika õpetaja ja arendusjuht Utilitas Windsis, kus ta uurib vesiniku kasutamist energia ja tooraine tootmiseks. Seminariruumis avab Jüri-Mikk oma karjääriteekonda ettekandega „Harvardist olümpiale ja vesinikuautosse – unistades suurelt”, et inspireerida noori olema uudishimulik ja töökad. Seejärel osaleb ta pealaval vestlusringis „Inseneri mõistus, sportlase süda“.

Kutsehariduse omandanud Kristi Tölp asutas ettevõtte Electromatix, mis keskendub tööstusautomaatika loomisele. Ta on kirglik kutsehariduse eestkõneleja, sest usub, et seal on võimalik juba noorelt spetsialiseeruda oskustele, mis loovad parema tuleviku. Oma ettekandes „Kutseharidus – oskused, mis loovad tulevikku“ räägib ta oma kogemusest ja tõestab, et kutseharidus ei ole tupiktee.

Risto Lillemets on üks Eesti parimaid noori kümnevõistlejaid. Sportlaskarjääri kõrval lõpetas ta TalTechis tootearenduse ja robootika eriala. Positronil osaleb ta vestlusringis „Inseneri mõistus, sportlase süda,“ et inspireerida noori unistuste poole püüdlema. Ristol on varuks palju kasulikke mõtteid, millest ei taha keegi ilma jääda.

Sander Randver on hariduselt elektroenergeetik, kes unistas juba lapsepõlves tuumaelektrijaama juhtimisest. Eesti Energias kasvas ta portfellihaldurist Enefiti juhatuse liikmeks, kus ta vastutab äriarenduse ja strateegilise kasvu eest. Oma põhitöö kõrvalt töötas Sander ka aasta matemaatikaõpetajana, sest usub siiralt, et tarkades noortes peitub tuleviku võti. Ettekandes „2050: Eesti energiasõltumatu riik?“ kutsub ta koos Robert Kutsariga noori kaas amõtlema Eesti energia tuleviku üle.

Taavi Kotka on üks Eesti mõjusamaid inseneeria edendajaid. 2018. aastal asutas ta koos oma abikaasaga HK Unicorn Squadi, mis pakub 8-14-aastastele tüdrukutele praktilist tehnoloogiaõpet huviharidusena. Tänaseks on üle 6000 tüdruku programmis osalenud ja sellest aastast pakutakse ka põhikoolidele nii sisu kui ka roboteid ja droone, et tehnoloogiaõpetuse tunde veel põnevamaks teha. Taavi jagab oma mõtteid ja kogemust ettekandes „Kuidas kasvatada insenere?”.

Tarvi on ehe näide ütlusest “Mida rohkem teed, seda rohkem jõuad”. Alustades karjääri Elektrilevis spetsialistina, kasvas ta kiiresti tippjuhiks. Täna vastutab ta Tallinna vees varahalduse eest. Tarvi usub, et suuri asju on võimalik teha ainult meeskonnaga ja et igas probleemis peituvad uued võimalused. Oma mõtteid ja kogemusi jagab ta vestlusringis „Inseneri mõistus, sportlase süda“.

Toomas Valge on hariduselt raamatupidaja, ametilt tegevjuht ja hingelt sukelduja. Tänaseks on ta leidnud oma kire energeetikavaldkonnas iduettevõtte Futugrid kaasasutajana, kus juurutatakse uudset tehnoloogiat, et kindlustada energiasüsteemi varustuskindlust. Ettekandes „Karjäär kannapöörelt turuosaliseks” julgustab ta noori omandama võimalikult palju teadmisi-oskuseid-kogemusi ja neid omavahel ühendama.

Tootearenduse ja tööstusjuhtimise haridusega Robert on kasvanud Enefitis praktikandist äriliini juhiks, läbides teekonna jooksul mitmeid erinevaid rolle ja väljakutseid. Ta väärtustab praktiliste kogemuste ja teoreetiliste teadmiste ühendamist ning peab edu võtmeteks head ajaplaneerimist ja initsiatiivikust. Ettekandes „2050: Eesti energiasõltumatu riik?“ innustab ta koos Sander Ranveriga noori varakult sihte seadma ja avastama energeetikasektori mitmekesiseid võimalusi.

Anet Marii Paumets on noor energeetik. Kuigi ta on energeetikavaldkonnas töötanud juba mitmeid aastaid, mäletab ta veel väga hästi seda tunnet, kui oled noor ja tahad jalga oma erialas ukse vahele saada.

Eduard Petlenkov on Tallinna Tehnikaülikooli professor, Arukate süsteemide keskuse juht ja Eesti tehisintellekti standardimise komitee esimees. Eduard omandas doktorikraadi tehisnärvivõrkudel põhinevate juhtimissüsteemide teemal. Täna uurib ta igapäevaselt tarku, andmepõhiseid juhtimisalgoritme, mille üks olulisemaid rakendusvaldkondi on hoonete energiatõhusus. Oma teadmisi annab ta osalejatele edasi seminaris „Andmed, masinõpe, AI ja tark juhtimine hoonete energiatõhususe tõstmiseks.”

Elise Poom läbis tuumainseneeria magistriõppe Rootsis, KTH Kuninglikus Tehnikainstituudis ja töötab tuumatransientide ohutuse insenerina. Olles alles hiljuti oma professionaalset teekonda alustanud, tutvustab ta seminaris „Karjääri alustamine tuumaenergeetika maailmas” erinevaid väljavaateid, mis avanevad tuumaenergeetika eriala lõpetanud noorele.

Hannes Agabusil on üle 20 aasta kogemust energiavaldkonnas. Selle aja jooksul on ta töötanud nii suurfirmades kui oma iduettevõttes ja nüüd on TalTechi Elektroenergeetika ja mehhatroonika instituudi energiamajanduse ekspert. Aastakümnete pikkuse kogemuse põhjal jagab Hannes seminaris „Tarbija võimalused areneval elektriturul”, milline one energia tulevik ja kuidas sellest võimalikult palju väärtust endale saada.

Jaak-Albert õpetab igapäevaselt I ja II astme õpilastele, kuidas leiutada, loovalt probleeme lahendada ja ideid ellu viia ka siis, kui neid peab mitu korda ringi tegema. Seminaris „Pisiasjadest pärisinsenerini – publikuga koos inseneeria avastamine kodus“ annab ta edasi mõtet, et inseneeria on mõtteviis, mis algab avatud meelest, märkamisest ja katsetamise julgusest. Kui see on olemas, saab sinna peale ehitada kõik muu ning iga väljakutse on lahendatav.

Marii on Elektrilevis töötanud üle 8 aasta, mille jooksul on ta täitnud inseneri, juhtimissüsteemide peakasutaja ja tootejuhi ülesandeid. Täna juhib ta liitumisteenuste üksust, kus ta vastutab oma meeskonnaga liitumisteenuste arendamise, liitumistingimuste ja liitumistasu kujunemise eest. Ettekandes „Mida tähendab tark võrk jaotusvõrgu vaatest?“ jagab ta põnevaid väljakutseid, mis energeetikasektorit ja jaotusvõrku ees ootavad.

Marilin on Konkurentsiametis töötanud pea 14 aastat. Ta alustas oma karjääri spetsialistina ja nüüdseks juhib osakonda, kes vastutab elektri- ja gaasituru korraldusega seotud teemade ning turujärelevalve eest. Seminaris „Mis on Konkurentsiameti roll energeetikas?“ räägib Marilin oma ülesannetest, et julgustada noori avalikku sektorisse tööle asuma. Tema sõnul on riigiametites palju põnevaid, vastutusrikkaid ja arendavaid võimalusi.

Juri Kurganov töötab ettevõttes Rail Baltic Estonia raudtee elektri ja telekommunikatsioonide insenerina. Tema töö seisneb tulevase Rail Baltica raudtee elektri- ja sidelahenduste toimimise tagamises – alates elektrivarustusest ja kontaktvõrgust kuni side- ja juhtimissüsteemideni, mis muudavad raudtee töökindlaks, turvaliseks ja nutikaks. Ta soovib näidata, et elektri- ja tehnoloogiavaldkond pole lihtsalt “juhtmete ühendamine” – see on loov, uuenduslik ja äärmiselt oluline töö, mis kujundab meie tulevikku. “Raudteesektoris seisame praegu uue ajastu lävel, kus ühenduvad rohetehnoloogiad, automaatika ja digilahendused. Noortel, kes on uudishimulikud ja soovivad tulevikku ehitada, on siin tohutu potentsiaal. Tahaksin julgustada teid mõtlema, kuidas teie oskused ja huvid võiksid sobituda sellisesse suurde, rahvusvahelisse ja tehnoloogiliselt põnevasse projekti nagu Rail Baltica. Tulevik vajab nutikaid inimesi, kes julgevad tegutseda – ja võib-olla olete just teie need, kes panevad rongid tulevikus sõitma,” on tema sõnum noortele. Laupäeval jagab ta seminarisaalis enda nägemust tulevikust seminaris “Rail Baltica – täielikult elektrifitseeritud tulevikutaristu”.

Elering on sõltumatu ja iseseisev organisatsioon, kes vastutab selle eest, et meil kõigil oleks igal ajahetkel kvaliteetne energiavarustus. Priit Heinla juhib Eleringis kahte energeetika suurprojekti, mis ühendavad Eesti elektrivõrku Soome ja Lätiga. Energeetika tippeksperdina jagab ta oma kogemust seminaris „Rohkem võrku on parem kui vähem võrku: desünkroniseerimisest ja uutest välisühendustest“.